23. märts 2015

Roosa, roosa, roosa

Ma olen seda ennegi maininud, et ma pole teab mis roosa austaja. Mul pole midagi selle värvi vastu, aga nt kui Lene beebi oli, siis ma soetasin talle väga vähe roosasid riideid, pigem vaatasin ikka, et oleks neutraalsed või värvilised. Roosa jäi, mõne väikese erandiga, minust enamasti poodi. Suure rõõmuga ostsin ma talle nt ühe kärtsroosa kampsuni. No ja seetõttu, et inimesed ikka kindlasti teaksid, et tegemist on tüdrukuga, ma ka talle roosasid riideid ei soetanud. Sest need mõned korrad, kui ta oligi roosasse riietatud, küsiti ikka, et kumb ta siis on, kas poiss või tüdruk. Aga seda küsiti ka siis, kui tal oli kleit seljas. :) Ilmselget võõraste inimeste jaoks on võõras beebi... lihtsalt üks võõras beebi. Vahet pole, mis tal seljas on. Nii, et südamerahuga panin talle sageli ka pruune ja siniseid asju selga.  Aga nüüd...


Triikisin just Lenele selleks nädalaks lasteaiariideid ja tõdesin hämmastusega, et tema garderoobi on täiesti märkamatult siginenud suur hulk roosasid pika varrukaga t-särke ja tuunikaid ja dressipluuse. Roosa on tunginud meie majja täiesti salakavalal moel. :)  11 triigitud asja seast rohkem kui pooled olid kas üleni roosad, roosale ligilähedast tooni või sisaldasid roosasid detaile.


Asju kappi pannes avastasin sealt veel kaks roosat pluusi ja ühe roosa dressika. Lühikese varrukaga t-särke ma isegi ei julgenud üle lugema hakata. :) Lisaks on mitmed mu enda õmmeldud püksid kas mingid roosasegused või õrnlillad vms. :) 

Millal ma selle näpu huvitav andsin? :) Saan ennast vabandada ainult sellega, et mitmed esemed on Lenele kingitud ja ise olen palju asju soetanud järelturult ja eks ma siis olen vaadanud rohkem detaile, kui värvi (ma olen detailiinimene). 

Kuidas on teil suhted roosaga? Kas lapsed pigem roosas või rohelises? 

PS! Olime hiljuti sunnitud välja vahetama oma triikimislaua. Mul oli kohe täitsa kahju! Vanal tulid jalad keevitusest lahti ja see muutis laua kasutamiskõlbmatuks. 

PPS! Ühtlasi tekkis mul triikimise ajal küsimus, et huvitav, kuskohast soetab Lindex lasteriiete kangad. Minul on Lindexi riietega enamuses positiivsed kogemused. Värvid säilivad hästi ja on harva juhtunud, et mõni asi kokku on tõmmanud või välja veninud. Sama ei saa kahjuks öelda mõne kallima firma riiete kohta. 

9 kommentaari:

  1. Minu tütar (sama vana kui Lene) kandis väikesena palju eri tooni asju. Kusjuures ma ise ostsin talle väga vähe riideid. Toodi kasutatult, kingiti. Roosat oli ka. Mida suuremaks kasvas, seda rohkem. Praegu preilna ise veel silmatorkavalt roosat ei eelista. Lemmikud kujunevad mingil muul alusel - näiteks pildi järgi. Kevadsügiskombe on tütrel näiteks rõõmsalt potisinine, et selle saaks kunagi vennale pärandada (kombet ostes teadsin juba, et teine tuleb poja) :D Kõik tütrest jäänud neutraalsed võ pisut poisilikud hilbud lähevad nüüd vennakesele.
    Ma ei ole roosa vastu, see on täitsa armas tüdruku seljas. Aga paljud muud toonid meelivad rohkem ning samuti tetav vaheldus värvide osas :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Me ka oleme osa üleriideid ostnud nii, et saaks venna ka kanda, aga samas ma midagi plikalikku seetõttu ostmata ka pole jätnud. Sest nagu sinul, on üks suve- ja teine talvelaps ja nii ei pruugi kasvuparameetrid kattuda, aga loota võib. :). Ja kui ma enne Pauli sündi beebiasju sorteerisin, siis kõik plikalikud panin müüki või viisin Humanasse ja neutraalsed jäid pojale.

      Kustuta
  2. Tore oli lugeda nagu Mirdi kapi kirjeldust :) Ma pole ka olnud väga roosafänn, aga märkamatult on seda ligi siginenud ja samamoodi nagu sina, olen seda selga uhanud, et inimesed järjekindlalt ei küsiks: "Aaa...poiss, jah?" Aga nii on, roosa (ega ka kleidid) pole piisav sõnumisaatja võõrastele :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul on Lenest jäänud üks roosa polosärk, mille ma kavatsen kunagi Paulile selga panna. :) Eks siis ole näha, kas sooneutraalsus on võõraste silmis jätkuv. :)

      Kustuta
  3. Meie pere esimene laps on poiss. Ostsin talle pigem selliseid neutraalsetes toonides riideid, kuna oli plaanis ka teine laps saada.
    Nüüd teine laps on tüdruk ja ma naudin roosade riiete ostmist. Plaanis oli enamus suure venna riideid ka õele anda, kuid reaalsus on see, et roosa vaimustus on minus võimust saanud ja naudin täiega plikalike riiete ostmist :) Kuid olen kindel, et kui esimene laps oleks tüdruk olnud, siis oleksin samuti roosat vältinud ning pigem neutraalseid toone eelistanud.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Ma tegelikult ka nüüd teise lapsega mõtlen palju rohkem sellele, et tahaks talle nö ägedaid asju jne. :) Ja osad asjad, mis ma Lenest alles jätsin, olen nüüd ikkagi ära andnud. Kuidagi ära tüütasid vist. :)

      Olen mõelnud ka sellele, et kas ja kuidas mõjutab minu riietevalik laste maitset ja värvieelistusi. Ja mitte ainult riiete osas, vaid üldse. Ausaltöeldes ei ole ma seda Lene puhul veel aru saanud, kas ja mis värvi ta nüüd, 2a 7k ise eelistab. Nt on meil kolm kuju poolest ühesugust, aga värvi poolest erinevat tassi, millest ta joob- oranž, roosa ja lilla. Vahel nõuab ta ühte, teinekord teist värvi. Pole väljakujunenud eelistust.

      Kustuta
  4. Meil on ka roosa salaja võimust võtnud :) Esimese tütrega valisin pigem neutraalseid asju, sest teine laps oli ka plaanis. Roosat oli vähe, enamasti kombinatsioonis halliga. Selline kooslus on roosa puhul täitsa mõnus. Nüüd, kus majas on aga kaks tüdrukut, kellest suurem on roosafänn (no öelge, kust see roosaarmastus küll tuleb?), siis ei pane enam roosale kätt väga ette. Kõige parem on veel muidugi siis, kui roosa on kombineeritud kassipildiga ;)

    VastaKustuta
  5. Meil on rohelisehullud poisid, sinise+tumesinise fännaja 12-aastane tüdruk (palju aastaid juba sinisefänn) ja pisike piiga on kõigi värvidega rahul. Roosasid asju on vähe, lillasid, rohelisi ja valgeid on kõige rohkem. Kollaseid ka.
    Eks näis, kas roosa periood meid ka tabab :)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Tundub, et Lenele meeldivad siiski pigem mustrid, kui mingi kindel värv. Igatahes keeldus ta neli päeva järjest ühte roosat särki selga panemast ja nõudis teistsugust. :)

      Kustuta

Aitäh, et võtsid aega!